Kr) (Ggantija tempel) Megaliitehitised Briti saartel ja Prantsusmaal (tundmatud rahvad) o Newgrange hauakamber Boyne jõe kaldal Iirimaal. Maetud Iiri kuningad, asus suur loss (Tara künkal Tara/mis Iiri päikesejumal)' o Stonehenge Inglismaal, ehitatud ~2500-1500 eKr. Vabaõhutempel (kromllehh keldi k) Keskel ohvrialtar, kasutasid keldi e druiidiusulised. Stonehenge juures on ka matmispaiga, mille tähised on dolmeenid, mis tavaliselt koosnevad kahest kõrgest kivist, mille peal on vertikaalne kivi Menhir Lääne-Saksamaal on ~16-18m kõrge. Menhiride sümb tähendus ei ole teada. Peamiselt on karjamaadel ja alleedena. Bretogne Cornac Prantsusmaal, menhiride allee. Menhire ja dolmeneid on leitud ka P-Hispaaniast, Skandinaaviast, kuid mitte Eestist. Keraamika (8-7 a.t eKr), Eestis nn ,,narva keraamika" ümmarguste pühajdega. Edasi arenes kammkeraamika
Sellest ka kujud ning maskid, mida kasutati rituaalidel. Loodusjõudude seaduspärasustest inspiratsiooni saades sündisid ornamendid (pärit ld.k. ,,ornare"-kaunistama), mida loodusrahvad sidusid maagiaga pigem kui kaunistamisega. Vähe on säilinud rajatisi, millest peamised on megaliitsed ehitised, mis olid usulised hooned. Näiteid neist võib leida Inglismaalt Stonehenge'is (kromlehh), Prantsusmaalt Carnacis (menhirid) ja Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias (dolmeenid). 1.2. Vana-Mesopotaamia kultuur Vana-Mesopotaamia ajastu algust seostatakse IV aastatuhande lõpuks e.kr. toimunud põllumajanduse arenguga ning sellega seoses ka käsitöö ning ilmusid esimesed elukutselised kunstnikud. Nimetatud kõrgkultuuri loojateks loetakse sumereid, kes rajasid linnriike ja võtsid kasutusele kiilkirja. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, lossid ja linnakindlused ja pärandiks kaared ja võlvid. Ka
annaabi.ee 
