* Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel * Emakeeleks on nganassaani keel, mis kuulub Uurali keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma. * Räägitakse kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. * Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. * Nende keeles on tunda mõju dolgaanide, evengi, neetsi ja vene keelest. * Puudub kirjakeel. * 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati. * Põhi suhtluskeeleks on vene keel ning emakeelt oskavad vähesed. Peamised elatusalad * Metsikute põhjapõtrade küttimine. * Veelindude jaht. * Karusloomajaht lõksudega. * Kalapüük. * Naised töötavad õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahkseid riideid ja suveniire. Usund
RAHVAARV 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli eenetseid 209. Hilisemate küsitluste tulemusel on rahvaarvuks saadud 340 (Vassiljev 1994: 420): osa eenetseid nimetas end rahvaloendusel neenetsiteks või nganassaanidesks (Krivonogov 1998: 46). 1989. aasta oli esimene rahvaloendus, kui loendajad aktsepteerisid sellist rahvust nagu eenetsid. Eenetsitel esines palju segaabielusid varem nganassaanide ja tänapäeval ennekõike neenetsitega (ka dolgaanide, venelaste jt-ga): 8 pea kõik segaabieludes sündinud lapsed nimetavad end vastavalt kas nganassaanideks või neenetsiteks, aga mitte eenetsiteks. Vaid 14% eenetsi abieludest on üherahvuselised (Krivonogov 1998: 53). KEEL Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhjagruppi koos neenetsi ja nganassaani keelega. Vastavalt asualale räägivad eenetsid kahte murret: tundra- (ehk bai) ja metsa- (ehk madu, somatu) murret
annaabi.ee 
