Heraldika
taustal. Kui 1310. aastal andis Saksa-Rooma keiser Heinrich VII Saksa ordu kõrgmeistrile õiguse
kasutada oma riigivürsti ametipitsatis keisrikotkast, kujunes ka orduembleem orduvapiks.
Vasallide vapid jagunevad kõnelevateks ja tummadeks. Esimestel viitab vapikujund
piktograafiliselt vapiomaniku perekonnanimele, näiteks roosid Rosenite, jalad Footide jne vapil.
Perekonnanimi võidi saada päritoluküla (nt Stackelbergid, Ungernid, Buxhövdenid), vasallile
kuulunud lääni (nt Dolenid, Yxküllid) või hüüdnime (nt Plater, Scheel) järgi. Esimesel juhul
kasutati eesliidet de, von või vom der, teisel juhul gen (sõnast gennente nimetatud sks k).
Tummade vappide pildid viitavad kõikvõimalikele motiividele. Näiteks on siin esindatud
jahitrofeed: metskuldi pea, karukäpad, hirv, kits, jäär jms. teise grupi moodustavad
mitmesugused esemed. (ibid, lk 18)
11
annaabi.ee 
