Retsensioon Edzard Schaperi teosele „Maailmalõpp Hiiumaal“
Schaperil õnnestub hästi välja tuua ühiskonna keerukus ja inimene selle segaduse keskel.
Kuigi mainitud lühijuttude puhul on tegemist fiktsiooniga, suudab autor panna piiratud arvu
lehekülgede peal tegelased tõeliselt elama ning muuta nad oma tegudes ja mõtetes nõnda
usutavaks, et näib nagu jutustataks päriselt toimunud sündmustest. Ning arvestades Edzard
Schaperi pea kümne aasta pikkust seotust Eesti ja siin toimuvaga, võib lugusid pidada vägagi
audentseks dokumentaalmaterjaliks. Autor on selgelt olnud äärmiselt tähelepanelik kõige
osas, mis puudutab kujutatud ajastu ühiskondlikku keerukust ning jaksanud lahti mõtestada ka
inimhinges toimuvat. Ma usun, et on ainult õiglane, kui me oma mineviku tõlgendamisel
toetume peale balti rahvaste endi seisukohtade ka kõrvaltvaataja nägemusele, mis ei pruugi
tähendada, et me hakkame minevikusündmusi nägema täiesti teises valguses, kuid kahtlemata
toob see esile aspekte, mis varem võisid jääda märkamatuks