3)Loen tavaliselt.. a)pakse,mahukaid raamatuid b)keskmise paksusega c)õhukesi raamatuid d)ei ole oluline 4)Ma loen rohkem.. a)Eesti kirjanike teoseid b)välismaa kirjanike teoseid c)kirjanike päritolu ei ole oluline 5)Eelistan lugeda.. a)ajalooliseid teoseid b)põnevikke c)ulmekirjandust/fantastikat d)õuduskirjandust e)memuaristikat f)noortekirjandust i)dokumentaalkirjandust j)midagi muud(kirjuta) ................................ 6)Miks loed raamatuid? a)silmaringi laiendamiseks b)meelelahutamiseks c)õigekirja parandamiseks d)fantaasia/aju arendamiseks f)midagi muud ................................ 7)On sul oma lugejakaart(v.a kool)? a) jah b)ei 8) Raamatuid... a)laenutan b)ostan 9)Mitu raamatut umbes jõuad ühes kuus lugeda? a)mitte ühtegi b)1 c)2-3 f)rohkem veel ...... 10)Oled sa lugenud ühte raamatut mitu korda
Aforismikogu ,,Rootsi Selaviste" (1957) see sisaldas intelektuaalseid mänge keelega, sisaldades kõlaefektidele rajatud paradokse ja anagramme. Laaban soovis sellega teostada pööret, milleni püüdsid jõuda suuremad rühmitused, kuid ta ei jõudnud selleni. Laaban nimetas oma kõlaluule häälutusteks, mis on inspireeritud prantsuse või rootsi keelest. 24. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. Mälestuskirjandus päevikuid ja muid dokumentaalkirjandust ilmus palju. Kodumaal oli neid tõsiselt võetavaid mälestusi vähe. Bernard Kangro tegi raamatute statistikat (andmed aastatest 1944-1986): 267 romaani, 155 köidet mälestusi, 70 köidet lühiproosat paguluses. Kirjanik oli eesti rahvusliku identiteedi kandja, hoidma kirjutatuga minevikku ja taaselustama läbielatut. Eesti pagulasromaan järgis 1940-1950ndatel aja ja kohasundust. Alguses domineeris realism, hoiduti eksperimentidest. Muutus hakkas enne kui Kangro proosatekstid ilmusid
annaabi.ee 
