Eesti lähiajalugu
aegsele arhiivindusele omased, see ei olnud tollal orienteeritud uurijate teenindamisele. Normaalne allikate
publitseerimine oli pärsitud jne. Ka sõjajärgsel perioodil suur osa eesti arhiivi ainest viidi siit ära ja see
äraviimine oli mastaapne. Kui Ajaloo arhiivi silmas pidada, siis sealt viidi ära üle 140 fondi või fondi osa.
Üldina loogika selline, et kõik materjalid, mis on seotud Vene armeega peavad olema Moskvas Sõjaajaloo
arhiivis, mis seotud laevastikuga, siis see dokumenatsioon pidi olema Leningradi arhiivis. Samuti viidi ära
terve keiser Peeter Suure merekindluse fond, põhiosas on seal sõjaline dokumentatsioon, teiselt poolt
vaadatuna merekindluse fond on ülioluline fond mõistmaks 1917. aasta sündmusi. Samamoodi viidi üsna
palju materjale ära Tallinnast ja see on teatud valdkondades päris suure lünga tekitanud. Nõukogude
ühiskond oli plaanimajandusele põhinev ühiskond. teatud perioodidel oli väga oluline täita vakulatuuri ?