Selleks käidi tutvumas Frankfurdis M. ä. Holfelderi kanooni ja Berliini Siemensi vabrikus röntgeniaparaatide ehitusega. 1929. a. valmis naistekliinikule J. Muuga ehitatud Holfelderi kanooni tüüpi röntgensüvaravi aparaat, mis töötas seal kuni 1958. a.-ni. J. Muuga ja peenmehaanik Hugo Masingu valmistatud röntgenaparaate oli veel teises sisehaiguste kliinikus, närvi- ja lastekliinikutes. 1931. a. kaitses J. Haldre doktoridissertatsiooni röntgenoloogia alal ning hakkas alates 1932. a. sügissemestrist õpetama radioloogiakursust tulevastele arstidele. 1935. a. õnnestus ülikoolil osta Kanadast esimene raadiumikogus, algasid katsetused raadiumraviks. 1937. a. teostas prof. J. Haldre esimese raadiumraviseansi. Tartust kujunes vähihaigete röntgen- ja raadiumravi keskus Eestis. J. Haldre initsiatiivil rajati 1939. a. naistekliiniku ruumes Radioloogia instituut ja -kliinik. Pärast sõda hakati röntgenravi teostama ka 1946. a
juba enne aasta 1800. kui ta oleks avaldanud kõik, mida ta teadis, siis oleks tänapäeval matemaatika võibolla poole sajandi võrra kaugemale jõudnud sellest, mis ta tegelikult on. Kolm aastat Göttingeni ülikoolis (1795-1798) olid gaussi elus viljakaimad. Tänu hertsog Ferdinandi suuremeelsusele polnud noormehel rahalisi raskusi. Ta pühendus tööle ja söbrutses vähestega. Kui noort geeniust kimbutasid rahalised mured, tuli hertsog talle appi, maksis kinni tema doktoridissertatsiooni trükikulud (Helmstedt, 1799) ja toetas teda tagasihoidliku stipendiumiga, mis võimaldas Gaussil oma teaduslikku tööd takistamatult jätkata. Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja asus taevamehaanika probleemide kallale. Ometi tõid just need tööd gaussile erilise kuulsuse ja kindlustasid talle seisundi, kus ta sai segamatult ja rahulikult töötada. Nii muutusid need gaussi
annaabi.ee 
