LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK
Doksastiline loogika (doxastic logic) uurib peamiselt uskumust ja veendumust väljendavaid
lauseid. Mõnikord nimetatakse seda ka intensionaalseks loogikaks. Intensionaalse loogika
ajalugu alustatakse G. Fregega, kes analüüsis, mida tähendab väide ,,Ehatäht on koidutäht" ja
kuidas see sõltub väitja uskumustest. Intensionaalses loogikas on välja töötatud väga
erinevaid süsteeme üpris keeruka formalismiga, mis kasutavad ka võimalike maailmade
semantikat.
Doksastilise loogika lihtsamates variantides kasutati modaalseid operaatoreid ,,...
usub, et ..." ja ,,... on veendunud, et ..." sarnaselt deontilistele operaatoritele ,,lubatud" ja
,,kohustuslik". Deontilises loogikas oli subjekt (agent), kelle jaoks mingi toiming oli nt
lubatud, intensionaalses loogikas on subjekt, kes usub midagi. Nt ,,x usub, et p" kirjutati Bp,
kusjuures x on mingit subjekt. Üks aksioom on nt ,,Kui x usub, et p, siis ta ei usu, et mitte-p",
valemina Bp ¬B¬p.
annaabi.ee 
