Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
a. muinasaeg, on kõige paremini teada valitseva
kunstistiili avaldused arhitektuuris. Erilist tähelepanu väärib seejuuures Narva, mille
ajaloos on Rootsi aeg kõige edukam. Kajuks purustasind Narva kauni vanalinna 1994.
aastal Nõukogude väed ja pärast sõda varemed lammutati. Alles jäi vaid raekoda, mis
tänapäeval asub täiesti üksikuna ilmetute tüüpelamute keskel ja mõjub seetõttu
kohatuna. Õnneks jõuti vana Narva enne hävitamist põhjalikult läbi uurida ning
dokementeerida, justkui oleks tulevikku ette aimatud (Vahtre 2000).
17. sajandi lõpupoole algatas kuningas Karl XI Eesti- ja Liivimaa talupoegade
pärisorjusest vabastamise. Üritus vaibus aga peatselt saabunud ränkadel aegadel. 1700
aastal alanud Põhjasõda tõi hävingut kümneks aastaks, kuni Venemaa liitmiseni 1710.
Samal aastal alanud katkuepideemia süvendas sõja tehtud rüüstetööd veelgi. Selleks
3
ajaks jäi Eestisse arvatavasti vaid 120 000 kuni 140 000 elanikku (entsüklopeedia
1998).
annaabi.ee 
