Lahmuse Mõis
peamees. Landsassenite võitlus mõisa omandiõiguse üle vältas sadakond aastat. 1797. aastal võeti terve hulk
aadlikest maiskonna liikmeid matriklisse vastu. 1829. aastast alates lubati Liivimaa kubermangus mõisaomanikuks
saada kõigil aadlikel, Eestimaa kubermangule see ei laienenud. Bürgerite jaoks leidis vaidlusküsimus Liivimaal
lõpliku lahenduse alles 1865. aastal, mil mõisa võis pidada iga kristliku usutunnistusega inimene, hoolimata
seisuslikust kuuluvusest. Dohrenid kuulusid landsassenite hulka ja said seetõttu mõisa pidada vaid
pandivaldusena.
1758. aastal oli Voltveti mõisa valdajaks ehk pandihoidjaks raehärra Jacob von Dohreni lesk Ursula Margarethe
von Dohren (sünd. Heno), kes oli pärit Pärnu apteekri ja ülemfoogti perekonnast. Ursula Margarethe päris oma
mehelt peale Voltveti ja Kärsu mõisate veel Vahenurme mõisa Pärnumaal. 1758. aasta adramaarevisjonis on
Voltveti mõisakompleksi kohta öeldud, et see on heas seisukorras
annaabi.ee 
