Lahmuse Mõis
%ni müügihinnast. Ehkki pantimist harrastati palju juba Rootsi ajal, toimus alates 18. sajandi viimasest
kümnendist märgatav tõus, mis kulmineerus 19. sajandi esimestel kümnenditel. Seda soodustas aadlike
rahapuudus. Pandivaldus oli 1860. aastateni ühtlasi ainus legaalne viis, kuidas bürgeri ehk kodanikuseisusest ja
rüütelkondadesse mittekuulunud aadlikud võisid mõisaid pidada.
Jacob von Dohren, ka Dohrn (u. 1707--1756) kuulus ilmselt Saksamaal sündinud ja 17.--18. sajandi vahetusel
Pärnus tegutsenud raehärrade suguvõssa. Partikkel ,,von" näib osutavat tema aadliseisusele, aga see pole päris
kindel. 1729. aastal sai temast Pärnu kodanik, hiljem oli ametis raehärrana, olles ühtlasi ka mõisaomanik. Peale
Voltveti ja Kärsu omandas ta 1742. aastal Vahenurme ja 1747. aastal ka Roodi, viimase pidi ta aga loovutama.
Raehärradest mõisnikke võis kohata juba Rootsi ajal
annaabi.ee 
