Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Jung oli veendunud, et kui isa oma kahtlustele järele annaks,
saabuks tema vabanemine ning lunastus. (JUNG 2004:49) Seda ei juhtunud kunagi, isa suri
haigusse Jungi ülikooliaastatel ning ta oli isa surma tunnistajaks.
Otsides isa raamatukogust vastuseid teda vaevavatele teoloogilistele ning eksistentsiaalsetele
küsimustele, süvenesid Jungi nõutus ning vastandumine järjest. Tema kätte sattus sveitsi
reformeeritud teoloogi Alois Emanuel Biedermanni (1819-1885) teos ,,Christliche Dogmatik",
mis kirjeldas usu põhiküsimusi. Jung ei suutnud nõustuda paljude seal esitatud seisukohtadega,
vaid talle tundus kogu Biedermanni käsitlus olevat ,,kergekäelises, mõtlematus laadis, mis on
nii iseloomulik religiooniõpetusele". Mitmed sealsed väited näisid talle küsitavatena.
,,Mulle jäi ähmaseks, täpsemalt öeldes kahtlaseks asjaolu, et Jumal oli loomuliku maailma
täitnud oma headusega. Ilmselt oli see jällegi üks neid punkte, mille üle ei tohtinud mõtelda,