saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe rahvuse piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. Dogmaatilis- juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, õigeusu-, protestantlikest jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa universaalsest Kirikust on ainuõige. Eriti levinud olid need arusaamad Katoliku kirikus kuni 20. sajandini. Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu jeehoovatunnistajad ja mormoonid ehk Jeesuse Kristuse viimase aja pühade kogudus. Nimetet