Immanuel Kant
Ta jõuab loogiliste seoste vastandamisele
reaalkausaalsetele ja väidab viimaste kättesaamatust ratsionaalsele tunnetusele üldse.
Seega hakkavad Kantil juba „kriitika-eelsel“ perioodil välja kujunema seisukohad, mis
saavad aluseks tema küpsele loomigule. Püüdlikud kommentaatorid on fikseerinud
mitmesuguseid välismõjutusi, mis põhjustasid murrangu Kanti filosoofilistes vaadetes.
Kõige sagedamini viidatakse Hume`ile, kes Kanti enda sõnade järgi äratas ta
dogmaatikaunest./2, 13-21/
Kant ja „kriitiline periood“
„Kriitika-eelse“ perioodi töödes oli Kant mõjustatud Leibnizi ja Wolffi
ratsionalistlikus filosoofiast. Ratsionalistid olid arvamisel, et põhjuse ja tagajärje reaalne
seos ei erine aluse ja järelduse loogilisest seosest. Hume`i mõjul loobus Kant sellest
vaatest. Põhjuse ja tagajärje seos on ainult faktiline, empiiriline, seda ei saa loogiliselt
tuletada. Ainult loogikast ei piisa, et põhjendada teoreetilist loodusteadust
annaabi.ee 
