seose teadvustamisele, valvususe tõstmisele võimaliku kasvaja diagnoosi osas VTEga patsientidel ning VTE ennetamise olulisuse osas onkoloogilistel haigetel. . 28 Kasutatud materjalid Arvdiagrammid kodulehekülg Loetud: https://www.syg.edu.ee/~peil/ut_alused/arvdiagrammid.html 05.02.19. Boon, G., D. (1993) An Overview of Hemostasis. Toxicologic Pathology, nr 21, lk 170. Blom, J,W., Doggen, S.J., Osanto, S., Rosendaal, F.R. (2005) Malignancies, prothrombotic mutations, and the risk of venous thrombosis. Journal of the American Medical Association, nr 293 lk 715. Dahlbäck, B. (2000) Blood coagulation. Lancet nr 355, lk 1627. Falanga, A., Alessio, M., G., Donati, M., B., Barbui, T. (1988) A new procoagulant in acute leukemia. Blood nr 71 lk 870-875. Ferguson, J., J., Chronos, N., Harrington, R., A. (2000) The Physiology of Normal Platelet Function
varjundiga vi kreemivärvi. Saksa Dogi Saksa dogi-taoliste koerte esimesi märkeid vib näha juba aastast 600. e.Kr. Egiptuse hauakambrite joonistustes. 19. saj lpupoole hakkasid nii sakslased kui inglased tu vastu huvi tundma. 1880. aastal kuulutati Saksa dogi Saksa rahvuskoeraks, nimetati Deutsche Dogge-ks; 1888. Aastal loodi 'Deutsche Doggen Club' ja 1891. aastal kirjutati esimene ametlik tustandard. Saksa dogit kasutati algselt peamiselt suurte loomade jahil. Edasi, kui jahipidamise metoodika muutus, oli ta seltsikoer ja persoonalne 'ihukaitsja' aristokraatia esindajatele. Tänapäeval on Saksa dogi näituse- ja seltsikoer. Saksa dogi tahab alati oma peremehele meele järele olla
annaabi.ee 
