V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Chante-fleurie'd külastama, ta leidis uuesti oma kauba tarvitajaid ja kõigest sellest
paturahast hankis ta mähkmeid, tanukesi, põllekesi, pitsist jakikesi ja atlassmütsikesi, ilma et
oleks kunagi mõelnud enesele kas või vaipagi osta. Eustache'i-isand, olen juba öelnud, et ei
tohi kakku süüa! Sel väikesel Agnesil -- nii oli lapse nimi, ristinimi, sest juba ammu oli
Chantefleurie oma perekonnanime kaotanud --, sel väikesel oli rohkem linte ja igasuguseid
tikandeid kui Dauphine dofiinil! Teiste seas oli tal üks paar väikesi nii ilusaid sussikesi,
nagu neid kindlasti isegi mitte Louis XI-1 polnud! Need oli ema talle ise õmmelnud ja
tikkinud, ta oli neisse pannud kogu oma tikkimisoskuse ja neid kaunistanud nagu püha
Neitsi jaQks. Need olid kahtlemata kõige pisemad sussid, mis kunagi nähtud. Nad polnud
minu pöidlast pikemad ja raske oli uskuda, et nad lapsele jalga lähevad, kui ma seda ise
poleks näinud