A.dumas Kolm musketäri terve raamat
põlastades.
Lõpuks juuksed, lapsepõlves blondid, nüüd kastanpruunid, raamisid lokituina ja
puuderdatuina veetlevalt ta nägu, millele kõige karmim hindaja oleks võinud soovida
ainult veidi vähem puna ja kõige nõudlikum kujur veidi rohkem peenust ninajoones.
Buckingham seisis hetke pimestatuna. Mitte iialgi ei olnud ballide, pidude ning
karussellide keerises tundunud kuninganna Anna talle nii ilus kui praegusel hetkel lihtsas
valges siidkleidis dofia Estefana saatel, kes oli ainus tema hispaania teenijatest, keda
kuninga armukadedus ja Richelieu tagakiusamised ei olnud minema kihutanud.
Kuninganna astus paar sammu lähemale. Buckingham langes ta ette põlvili ja enne
kui kuninganna sai takistada, suudles ta tema kleidipalistust.
139
«Hertsog, te teate juba, et see polnud mina, kes laskis teile kirjutada.»
«Jah, ma tean, Teie Majesteet,» hüüdis hertsog, «tean, et olin meeletu, hullumeelne,