kaudu. ,,Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus," kirjutab James Stenson oma raamatus ,,Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele". Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega
„Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus,” kirjutab James Stenson oma raamatus „Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele”. Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega