talle möödudes terava märkuse. Tüdruk paiskas talle samasuguse tagasi ja vihane lahkuminek oli täielik.. Becky jõudis oma ägedas meelepahas suuri vaevu tundide alguse ära oodata, nii läbematult soovis ta näha Tömi peksasaamist rikutud õigekirja-õpiku eest. Kui tal oligi veel kavatsus olnud Alfred Temple'it välja anda, siis oli Tomi solvav märkus selle täielikult tema peast peletanud. Vaene tüdruk, ta ei teadnud, kui ligidal ta ise oli hädale. Kooliõpetaja, mister Dobbins, oli rahuldamata auahnusega keskikka jõudnud. Tema suurimaks sooviks oli doktoriks saada, kuid vaesus oli otsustanud, et temast ei pea saama midagi kõrgemat kui külakooliõpetaja. Iga päev võttis ta oma laua sahtlist salapärase raamatu ja süvenes sellesse vahetevahel, kui klassil polnud õppetükke üles ütelda. Ta hoidis seda raamatut luku taga. Koolis ei olnud ühtegi poisijõmpsikat, kes poleks igatsenud sellesse pilku heita, kuid seda juhust ei tulnud kunagi. Igal poisil ja
New York and London: Routledge. COLLIER, J. L. 1989. Benny Goodman and the Swing Era. New York. COLLIER, G. L., COLLIER, J. L. 2002. A Study of Timing in Two Louis Armstrong Solos. – Music Perception. Vol. 19, 3. University of California Press, 463–483. COOK, N. 2005. Muusika. Kujutlus. Kultuur. Tallinn: Scripta Musicalia. DALE, R. 1979. The World of Jazz. Birmingham: Basinghall Books Limited. DMITRIEV, N. 1996. Unbending Russias’s saxophones. – Jazz Changes, Vol. 3, 2, 10–11. DOBBINS, B. The Contemporary jazzpianist, Vol. I. New York: Charles Colin. EESTI esimene operett. 1931. – Rahvaleht, 25.07. ELISTO, E. 1949. Keelelisi küsimusi I. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus. ERM, A. 1984. Polkast rokini. Tallinn: Perioodika. ERM, A. 1989. Polkast rokini 2. Tallinn: Perioodika. ERNESAKS, G. 1980. Kutse. Tallinn: Eesti Raamat. ESTNISKA stjärnmusiker här! 1943. – YAM, nov.-dets., 12. GABBARD, K. 1995. Jazz among the discourses. Durham and London: Duke University Press.
annaabi.ee 
