György Ligeti looming ja kuulamisanalüüs
teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud
eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost:Glissandi ja Artikulation) on
avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat
meenutavaid tekstuure. Vastandamine serialistidele viis Ligeti täielikult
sonoristliku muusika loomiseni.
Ligeti viimaste teoste hulka kuuluvad Hamburg Concerto (1998–1999)
metsasarvele ja kammerorkestrile, laulutsükkel Síppal, dobbal, nádihegedüvel
(2000) ja kaheksateistkümnes klaverietüüd Canon (2001).
Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit.
Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose
esitamises mees ja naiskoor. Antud teos on väga müstiline ja kaootiline.
Tundub, nagu teose autor ei teaks mida ta teeb, vaid paneb antud hetkel
olevad mitmesugused emotsioonid sellese teossesse. Teose esitamisel oli