Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"dkeskm" - 3 õppematerjali

Laboratoorne töö nr 1 joone horisontaalprojektsiooni arvutamine
5
docx

Laboratoorne töö nr.1 joone horisontaalprojektsiooni arvutamine

Laboratoorne töö nr.1: joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Töö ülesandeks oli leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil ning leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. 1. Leida vaadeldavate lõikude pikkused jooniselt ning joone keskmine pikkus: keskmine joone pikkus: dkeskm==340,23m d1= 80,0-0= 80,0 m d2= 112,0-80,0=32,0m d3=141,0-112,0=29,0m d4=206,0-141,0=65,0m d5=267,0-206,0=61,0m d6=340,23-267,0=73,23m 2. Leida joone horisontaalprojektsioon esimesel viisil: valemid: Si=di*cosvi ; Si= S1=80,0* cos(-1,8)=79,96m S2=32,0 *cos(-4,4)=31,91m S3=29,0 *cos(4,9)=28,89m S4= S5= S6= 3. Leida kaldest tingitud parandid: valemid: di=2*di*sin2 ; di= d1=2*80,0*sin2( d2=2*32,0*sin2( d3=2*29,0*sin2( d4= d5= d6= 4

Geograafia → Geodeesia
59 allalaadimist
Kõrgepingetehnika
41
doc

Kõrgepingetehnika

*) ESDD ­ Equivalent Salt Deposit Density (ekvivalentne soolasaaste tihedus) · Väga puhtas piirkonnas võib ef < 16 mm/kV, kuid mitte alla 12 mm/kV · Väga saastatud piirkonnas võib ef = 31 mm/kV osutuda ebapiisavaks Isolaatori valikul leitakse vastav lekkeraja eripikkus ef tabelist. · Vajalik lekkerada: Ll = efUm · Ühe isolaatori lekkerada Li efUmi · Isolaatorite arv isolaatorketis 110 kV n = 7...9 330 kV n = 16...19 Parandustegur K · kui Dkeskm.= 300...500 mm, siis KD = 1,1 · kui Dkeskm.> 500 mm, siis KD = 1,2 Lekkeraja parandatud pikkus: Ll = efUmKD Isolaatori valikul on oluline ka nn. lekkeraja tegur KCF ,kus: Lü on ülelöögiraja pikkus. 34. Pingete jagunemine isolaatorketis Isolaatorketis esinevad mahtuvused mõjutavad pingejaotust isolaatorketis: Joonis 2.41 Pingete jagunemine isolaatorketis: c0 ­ isolaatori oma mahtuvus c1 ­ isolaatori mahtuvus maa suhtes c2 ­ isolaatori mahtuvus juhtme suhtes

Energeetika → Kõrgepingetehnika
237 allalaadimist
Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused
33
doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

osakeste jaotust %-des segus. Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib teatud lähenduses kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena. Näide Dkeskmine = (d1x1 + d2x2 + dnXn)/ X Kus d on fraktsiooni osakese keskmine diameeter, µm (mkm); x - vastava fraktsiooni mass kg(1), massiosa (2), või % segus (3) ja X vastavalt X = Xl + X2 + ... Xn (1); X = 1(2); või X =100% Dk = 10x0,05+20x0,15+30x0,5+40x0,25+50x0,05 = 31 µm Dkeskm. väärtus on sõltumatu valitud fraktsiooni väljendusviisist: massi-, massiosa või %. Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0). Puhastusmeetodite valik on lai, kuid neid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
313 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun