GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK
Peale orjanduse kaotust tõstis pead Armeenia keskklass, kes alustas kapitalismi Gruusias. Tsaari
isevalitsus ja Armeenlaste majandusvõim panid aluse rahvuslikule liikumisele. 1905 aasta talupoegade
mäss viis suuremahuliste reformideni, mis leevendas tol hetkel pingeid. Samal ajal sai domineerivaks
poliitiliseks jõuks marksistlik sotsiaaldemokraatlik partei. Revolutsioonilise liikumise etteotsa asus
Gruusias Josif Stalin (. Josef Vissarionovich Djugashvili).
1917 aasta Vene revolutsiooni käigus puhkes kodusõda Venemaal,mida ära kasutades Gruusia kuulutas
end Demokraatlikuks Gruusia Vabariigiks. 1921 vallutas Punarmee uuesti Gruusia.
1922 loodi Tagakaukaasia NSV, mis hõlmas Armeeniat, Aserbaidzaani ja Gruusiat (sealhulgas Abhaasia ja
Lõuna-Osseetia). 1936 saadeti viimane moodustis laiali ning Gruusiast sai Gruusia NSV. Ka kuni 1990
aastani veedeti Vene võimu valduses elades üle II maailmaailmasõja ja korruptiivsed ajad.