"djalit" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» küsis Gringoire, tahtes küsimusele kõrvalteed mööda tagasi jõuda. «Ei tea,» vastas noor tüdruk. Ja lisas kohe: «Aga ka teie jälitasite mind. Mispärast?» «Ausõna, ma ei tea isegi enam,» vastas Gringoire. Tekkis vaikus. Gringoire torkis noaga lauda. Noor tütarlaps naeratas ja vaatas nii teravalt seina, nagu oleks ta sellest läbi näinud. Äkki hakkas ta vaevu kuuldavalt laulma: Quando las pintades aves Mudas estan, y la tierra...1 Järsku katkestas ta laulu ja hakkas Djalit kallistama. «Kui ilus loom,» ütles Gringoire. «See on mu õde,» vastas mustlastüdruk. «Miks teid hüütakse Esmeraldaks?» küsis poeet. «Ei tea.» 1 Kui pärlkanad sulgi ajavad ja maa (hisp. k.). 96 «Aga siiski?» 5 5 Tütarlaps tõmbas põuest välja väikese pikerguse koti-kese, mis rippus ta kaelas loorberipuu seemnetest keti küljes ja millel oli kange kampuse lõhn. Seda kattis roheline siid ja selle keskel oli suur roheline smaragdi värvi helmes.