V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
«Kohtu notari Gilles Godini hobune olevat flaamlaste rongkäiku nähes peruks läinud ja
tsölestiini * kloostri almusejagaja meister Philippot Avrillot' maha löönud.»
«Tõesti?»
«Tõsi mis tõsi.»
3
8
«Linnakodaniku hobune pealegi! Mis te ütlete! Oleks veel mõni ratsaväelase hobune
olnud!»
Aknad tõmmati kinni. Gringoire aga oli oma mõtte-niidi kaotanud.
Õnneks leidis ta selle jälle ruttu üles ning sidus selle otsad hõlpsasti ühte ja seda tänu
mustlastüdrukule ja ta Djalile, kes endiselt tema ees käisid. Ta imetles nende kahe peene
õrna, veetleva olendi väikesi jalgu, ilusaid vorme, nõtket astumist, neid peaaegu üheks
kujuks kokku sulatades. Oma vastastikuse mõistmise ja sõpruse tõttu meenutasid nad kaht
noort tütarlast; kerguse, väleduse ja nobeduse poolest aga võis mõlemat kitseks pidada.
Tänavad muutusid üha pimedamaks ja tühjemaks. Ammu juba oli kostnud signaal tulede
annaabi.ee 
