"djalikene" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

sinna oma valget villa jättes, sest ta ajas karva. Gringoire vastas talle silitamisega. «Kes see teiega kaasas on?» küsis mustlastüdruk tasa. «Olge rahulik,» vastas Gringoire, «see mees on minu sõber.» Filosoof pani laterna põrandale, kükitas maha, ja Djalit oma käte vahele võttes hüüdis la vaimustusega: «Oo, kui armas loomake! Tõsi küll, ta paistab enam silma oma puhtuse kui kasvuga, kuid ta on terane, osav ja tark nagu mõni grammatik! Vaatame järele, Djalikene, kas sa mõnd oma vigurit pole ära unustanud. Kuidas teeb meister Jacques Charmolue? ...» 450 Mees mustas ei lasknud aga lõpetada. Ta tuli Gringoire'i juurde ja müksas teda tugevasti õlast. Gringoire tõusis püsti. «Ah jah!» ütles ta. «Unustasin, meil on ju rutt. Aga, õpetaja, see pole veel põhjuseks, et minuga sel viisil käituda. Armas laps, teie elu on hädaohus ja ka Djali oma. Teid tahetakse jälle üles puua. Meie oleme teie sõbrad ja tulime teid päästma