tom
VARENKA: Me oleme omavahel... väga hea.
ALEKSANDRA: Näed seda, jah! See on Natalie Beyerilt!
TATJANA: Ta ajab Mihhaili taga!
LJUBOV: Varenka...!
ALEKSANDRA: On alles salakaval piigakene!
(Siis meenub neile Varenka; järsku õrnalt.)
Kuidas sa end tunned?
TATJANA: Tere, Varenka.
LJUBOV: Me oleme su järele kohutavalt igatsenud.
VARENKA: Oi, mina ka! Ma juba ütlesin Djakovile, et ma
tulen siia tagasi ja jään mõneks kuuks.
TATJANA: Kuni ?
(Aleksandra surub käe vastu Tatjana suud.)
ALEKSANDRA: Me ei tea, me ei tea!
(Neli õde langevad üksteisele pisarsilmil kaela.
Aleksander ilmub verandale, valjuhäälselt müristades.)
ALEKSANDER: Kas te teadsite sellest?
TATJANA &
ALEKSANDRA: Ei!
LJUBOV: Millest?
ALEKSANDER: Kus ta on? Neetud poiss! Egoist! Oodaku, kuni tal
annaabi.ee 
