Nimetu
Tulenevalt sellest et vojevoodidel oli vaha
suhelda rootsi ja poolakatega, mistõttu diplomaatilist suhtlust oli palju. Eriti Narva
vojevoodidel.
Jakob Ufelt 1578 Pärnus, kirjeldused, kuidas liikus läbi maa. Linnadest ei kirjelda midagi
, sest linnadesse teda sisse ei lastud, venelastel oli salakuulajate ees suur hirm, kuigi
taanlastega olid neil head suhted. ( liikus koos saatjaskonnaga, kokku oli neil u 100 inim)
Djakid olid bürokraadid. Vojevoodid tihti ei osanud isegi kirjutada. Djakke oli kõige
rohkem tartus, seal oli isegi peadjakk, kelle ümber taoli koondanud alamdjakke. Üks
kesksemaid küsimusi oli teenistusmaade küsimus. Alates hetkest kui liivimaad vllutama
hakatakse, hakatakse jagama ka teenistusmaid/mõisu. Pm sõjaolukorras teenistusmõisa
juures töötavad inim on kohustatud minema sõtta. Paljud valdused ei olnud välja jaot.
Vasalllläänid olid väikesed, oli vaid üks tugev rüütelkond ( harju). Alad, mis vallutatakse,
saadakse suured valdused enda kätte
annaabi.ee 
