Tema orkestriteosed on seotud balleti ja klaveriteostega. Alguses on ta kirjutanud kalveripala, see kasvab hiljem orkestriteoseks ja siis tavaliseks teoseks (nt ,,Hane-ema" balletiks). Vastupidine suund teoste esitamisel: esitatakse orkestriteosena, aga kirjutatakse balletiks, nt."Boolero" ja ,,Daphnis Chloe". Ballett, mida Ravel on nimetanud koreograafiliseks sümfooniaks (3-osaline), mis on kirjutatud Sergei Djagilevile (isiklik ettevõtmine Pariisis Sergei käis Pariisis Vene kunsti jne näitamas, liikumise algataja, muusik, kunstnik). *Ooperid: 1) ,,Hispaania tund" on 1-vaatuseline opera buffa traditsioone taastab, mille alguseks on komöödia. Idee oli näidata orkestriliselt, kuidas sugutund toimib nagu kellavärk. Orkestriatsioon hästi värvikas, kastatakse tavatuid vahendeid (nt. piitsaplaksud, kukkuv käokell, 3 erinevat metronoomi). Muusikalised stseenid, parodeerib numbriooperit.
Iga pilli individuaalse kõlavärvi rõhutamine. Võib rääkida rütmi- ja tämbridramaturgiast uudne käsitlus. 1913. aastal esietendus Pariisis ning põhjustas skandaali, II vaatus möödus politsei valve all, Stravinski põgenes teatri tagaukse kaudu nn kunstikaitsjate eest, kes siiani olid harju-nud näiteks Tsaikovski Luikede järvega. Ballett kukkus läbi, nii muusika kui koreograa-fia tunnistati barbaarseks, kuulsus tuli hiljem läbi muusika orkestriettekande, mis oli mõistagi Djagilevile suureks pettumuseks. Tänaseks on selge, et see teos on üks 4 olulise-maid teetähiseid 20. saj muusikas. Siiani on ballett inspireerinud väga paljusid koreograa-fe looma oma koreograafiat. Stravinskit peetakse 20. saj üheks mõjukamaks persooniks. ,,Muusika peab väljendama iseennast. Enamikule inimestest meeldib muusika sellepärast, et ta annab edasi kindlaid tundeid rõõmu, muret, kurbust ainet unistamiseks, unustust argipäevast
annaabi.ee 
