I maailmasõda Kokkuvõte
Aga pealetungid ei toonud
strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus
kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes
gripi tttu rivist vlja ligi pool miljonit kurnatut ja nlgivat meest.
Luna-Aafrikast alguse saanud gripiepideemia ehk nn Hispaania gripi tttu suri
maailmas ligi 25 miljonit inimest. Ameeriklased tid aga suveperioodil
Prantsusmaale 250 tuhat meest kuus ning neil oli juulis lahingupiirkonnas vi
tagalas 25 tiskomplekteeritud divisii. Veel 55 diviisi olid formeerimisel
kodumaal.[2]
15. juulil alanud II Marnei lahingus lks algatus lplikult Antandile
(liitlasvgede lemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjududele
lisandunud 1,2 miljonit USA sjavelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-
Amiensti ligus vastupealetungi, purustas Briti vgi juba esimese pevaga 16
Saksa jalavediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti lpuks paisati
sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood mrtsipealetungi alustasid.
15