“Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel”
kindlale alale on liitnud inimkonna üksteisest suhteliselt tihedalt üksteisest sõltuvate
“rakkude” kogumiks. Tsüklilisus ja süsteemsus kui meie universumi omapära on
inimese jaoks alati oluline olnud kuid seda veidi teistsugusel, müütilisel viisil.
Vanaaja inimesele oli maailm holistiline tervik, mille olemust intuitiivselt tajuti,
suhtumine ümbritsevasse oli emotsionaalne ja tunnetuslik ning ümbritsevat
keskkonda isikustav – jumalustav-divineeriv. Inimene tajus oma vahetut sõltuvust
loodusest ja austas ning kartis teda, kuid masinatest sõltuv ühiskond omab eelnevast
hoopis erinevat, pragmaatilist, süstematiseeritud maailmatunnetust, loodus ei ole
enam keegi, vaid miski mis on kontrollitav ning millega võib manipuleerida.
Religiooni asemele on tulnud teadus ja Jumala asemele Internet. Ka
inimpopulatsiooni meeletu kasv ning sellega kaasnev globaliseerumine on suuremate
annaabi.ee 
