Äriühinguõigus
ühingute asutamise lihtsustamine (miinimumkapitalinõuete vähendamine või
ärakaotamine, asutamise kiirendamine, asutamiskulude vähendamine), regulatsiooni
n-ö vabastamine liiga rangetest ja kontseptsiooniliselt mittesobivatest
aktsiaseltsiõiguslikest reeglitest, paindlikkuse ja lepinguvabaduse rõhutamine
sisesuhetes (nt juhtimisstruktuuride kujundamisel, otsuste vastuvõtmisel,
liikmeõiguste kujundamisel (eriliigiliste osade võimaldamine, hääletus- ja
dividendireeglite paindlik kujundamine)), uute ühingu- ja nende alaliikide
väljatöötamine (nt Saksamaal GmbH alaliigina Unternehmergesellschaft’i (UG)
väljatöötamine) 94.95 Üheks reformide põhjuseks on olnud ka äärmiselt
asutamisvabaduse sõbralik Euroopa Kohtu praktika, mis tõi kaasa Suurbritannia
lihtsate asutamisnõuetega ühinguvormide kasutamise üle Euroopa ja sellest
tulenevalt teiste riikide ühinguvormide populaarsuse vähenemise.96