Kooskõlas flogistoniteooriaga nimetas Priestley hapnikku "deflogistoneeritud õhuks". Kuni surmani jäi Priestly flogistoniteooria veendunud pooldajaks. Hapnikut kindlasti leidub igalpool looduses, see tekib peamiselt fotosünteesi tõttu. Maakoores seda on umbes 45%. Looduses väikses koguses leidub ka hapniku teist allotroopi - osooni. See asub atmosfääris ning takistab ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnani. Hapniku üheks kõige tähtsamaks ühendiks on divesinikmonoksiid ehk vesi (H2O), see katab 75%, on olemas õhus, pinnas ja seetõttu vett kutsutakse kõige levinumaks lahustiks. Hapnik ühendub ka teiste oksiidisega, hapetega, alustega, sooladega ning paljude orgaaniliste ainetega. Hapniku kasutusalad Hapnikut kasutatakse kõikjal. On raske leida inimese tegevusalat, kus hapnikut ei kasutata. Kõige tähtsam on hingamine, sest me hingame ju hapniku. Veri kannab hapniku meie kehas edasi rakkudesse ja see on vajalik energia tootmiseks. Samuti on
................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Mulle meeldib suvel veepüssiga mängida ja veepommi teha ja voolikuga pritsida teisi. Mulle meeldib magevett juua. 3 1. VESI Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikmonoksiid ehk vesinikoksiid ehk hapnikhüdriid ehk oksidiaan on keemiline ühend, keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vee molekulid on polaarsed. Vesi on normaaltingimustel vedel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast (http://et.wikipedia.org). Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine
annaabi.ee 
