Afganistani sõda
Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aasta septembris Hafizullah Amin. Pärast seda,
kui Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, halvenesid NSV
Liidu ja Afganistani suhted. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed
pealinna ja tähtsamad linnad. Peamiselt planeeris operatsiooni KGB polkovnik Grigori
Bojarinov, kes oli ka Teise maailmasõja aegne partisanisõja ja linnarünnakute spetsialist. Kell
19.35 lasi KGB erirühma Zeniit väike diversioonigrupp õhku Kabuli peapostkontori ja selles
asuva sidekeskuse, millega viidi rivist välja kogu riigi telefonisüsteem, katkes valitsusasutuste
salajane sidesüsteem ja terve riik lõigati ära välismaailmast. Plahvatus oli teistele rühmadele
märguandeks rünnakut alustada. Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja
raadiokeskust, staabihooneid jms. Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei-
ja valitsusjuhi Amini palee, mis paiknes mäe tipul