sena, kusjuures pikkus tohib olla ka negatiivne). Samal viisil tuleb nüüd sisestada veel rist- tahuka laius (Width piki Y-telge) ja kõrgus (Height piki Z-telge). Tähe C sisestamine laseb joonestada kuubi küsitakse tema serva pikkust. Massiivse kera joonestamiseks tuleb kasutada käsku SPHERE. Kera puhul tuleb teatada tema keskpunkt ja raadius (kas arvuna või punktina, viimase kaugus keskpunktist ongi raa- diuseks). Kui aga keskpunkti sisestamise järel sisestada täht D, tuleb nüüd sisestada dia- meetri väärtus (ka selle saab anda arvuna või punktina). Joonestatava kera telg on paralleel- ne jooksva koordinaadistiku Z-teljega. Massiivse silindri joonestab käsk CYLINDER. Käsureale tuuakse viip Specify center point for base of cylinder or [Elliptical] <0,0,0>: Punkti sisestamine (vaikimisi koordinaatide alguspunkt) määrab kindlaks silindri aluse keskpunkti
ümbermõõt, pindala, ruumala kogu ringist. Ringjoone sektori pindala suhe kogu ringi pindalasse on aga täpselt sama kui sektori kaarepikkuse suhe kogu ringjoone ümbermõõtu. Kuna kogu ringi ümbermõõt on meile teada ( ), siis piisab lihtsalt sektori kaare pikkusest. Sek- tori kaare pikkus on aga täpselt koonuse põhja ümbermõõt! Seega, kui põhja raa- diuseks on näiteks , siis saame põhja ümbermõõduks ja ka kaare pikkuseks . Kui jagame saadud tulemused, näeme, et sektori pindala moodustab kogu pindalast . Nüüd võime külgpindala leida, korrutades saadud suhte läbi suure ringi pindalaga: . Liites põhja pindala: . Võime leida ka koonuse täispindala