Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
levitamise eest võis ilma jääda kodumaast, käest või elust.
17. sajand tõi murrangu. 30-aastase sõja puhkedes ilmusid Londoni tänavatele
courantosed, mida trükiti Amsterdamis ja mis andsid inglisekeelse ülevaate
sõjasündmustest. Need osutusid headeks kaubaartikliteks, nii et nende levitaja,
raamatukaupmees Butter otsustas ise hakata samasuguseid kirjastama (1621),
röövides sõnumeid Hollandi analoogsetest väljaannetest.
Kohaliku elu sündmusi hakkasid kajastama diurnalid (1628). Pidevate tülide tõttu
kuninga ja parlamendi vahel polnud kumbki pool piisavalt tugev, et kriitika vastu
jõudu kasutada. Mõlemad pooled taotlesid avalikku tuge ja püüdsid tärkavat
ajakirjandust enda huvides ära kasutada. Et avalikustada oma seisukohti sõnasõjas
kuningaga, keelas parlament kohtupidamise trükisõna levitamise üle (1641) ning
lubas kirjastada ajakirju, mida kutsuti diurnalideks. Ühtekokku oli kuninga ja
annaabi.ee 
