sundlõpetamine. Sanktsioonid ei ole aga eesmärgiks iseeneses – nende eesmärgiks on mõjutada inimesi õiguspärasel viisil käituma ning oma ülesannet täidavad nad järelikult kõige paremini siis, kui neid ei tule kellegi peal rakendada. Sanktsioone võib liigitada rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi. Eristatakse näiteks kriminaalõiguslikke sanktsioone, haldusõiguslikke sanktsioone, distsiplinaarkaristussanktsioone. Õigussüsteem Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides. Seaduse algatamise õigus on: Riigikogu liikmel Riigikogu fraktsioonil Riigikogu komisjonil Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu
Suhteliselt määratud dispositsioon võimaldab seadusandja kehtestatud üldistes raamides oma kohustusi täpsustada. Alternatiivne dispositsioon võimaldab subjektil valida kahe või enama käitumise vahel. Sanktsioonid näitavad neid mõjuvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi. Eristatakse kriminaalõiguslike sanktsioone, haldusõiguslikke sanktsioone, distsiplinaarkaristussanktsioone. Sanktsioonid jagunevad määratletud, suhteliselt määratletud ja alternatiivseteks sanktsioonideks. Määratletud sanktsioonid on sellised, kus määratletud õigusvahend on antud ilma igasuguste muude võimalusteta. Suhteliselt määratletud sanktsioon on selline, kus on antud sanktsiooni maksimum- ja miinimumpiirid. Alternatiivsed sanktsioonid on sellised, kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel