Fonoloogiliselt tingitud variatsioon on morfeemi allomorfide häälikuvariatsioon, mille määravad fonoloogilised tegurid, s.o häälikuümbrus. Seda nähtust nimetatakse ka automaatseks varieerumiseks. Allomorfide ja nende morfofonoloogiliste variatsioonide teise liigi määravad ümbritsevate lõppude ja/või tüvede grammatilised (mitte üksnes fonoloogilised) omadused. Seda variatsiooni nimetatakse grammatiliselt tingitud variatsiooniks. Distributsioonipiirangud on oma olemuselt tõesti grammatilised, mitte fonoloogilised. Morfoloogiliselt tingitud häälikuvariatsioone kirjeldatakse morfofoneemide kaudu, mis esindab omavahel variatsioonisuhtes olevaid foneeme. Morfofonoloogilised realisatsioonireeglid kirjeldavad, missugustel tingimustel ja mis kujul morfofoneemid realiseeruvad. Esinemisümbruse tingimusi kirjeldades on võimalik viidata fonoloogilistele, morfoloogilistele ja süntaktilistele omadustele. Morfofoneemid
annaabi.ee 
