Immanuel Kanti elulugu
kreisi piiridest on meile säravaks kõikumata tahtmuse ja sihikindla edasipüüdmise
eeskujuks. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni
matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas
ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes
töötas ülikoolis õppejõuna. Tema vaimsed huvid olid väga mitmekesised: puhtfilosoofiliste
distipliinide kõrval matemaatika, füüsika, füüsiline geograafia, antropoloogia, usu- ja kunsti-
filosoofia, poliitika jne.- ja igal alal leiame tema juures uusi tähtsaid, sagedasti geniaalseid
mõtteid, uusi viljakaid vaatekohti ja probleemi seadmisi.
Tsitaat: ,,Ma ei ole geeniuste jaoks: nemad rajavad endale ise teed, kuid ka mitte lollide jaoks:
nende pärast ei maksaks end pingutadagi, vaid nende jaoks, kes on vahepeal ning tahavad
ennast ette valmistada tulevaseks elukutseks."
annaabi.ee 
