Keeleteaduse alused
mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide,
fraaside ja lausete eristamiseks.
· Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi
püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või
kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega.
· Foneem on abstraktsioon ,reaalsuses esineb ta variantide e. Allfoonidena.
· Olulisim on foneemi distinktiine e tähendust eristab funktsioon. Erinev
foneemikombinatsioon annab erineva häälikulise vormi, millele saab anda tähenduse.
Foneemil endal ei ole tähendust.
· Foneem on psühholoogiline reaal. Kõneleja ja kuulaja kas ei märka foneemivariantide
erinevusi üldse või siis ei omista neile erinevustele mingit tähendust.
Foneetiline transkriptsioon
Foneetilises transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida väljendite