Hännak-rabakiil Rohe-vesihobu Laiujur Tõmmuujur Must-seenesultan Vareskaera-aasasilmik teelehe-mosaiikliblikas suur-mosaiikliblikas suur-kuldtiib Sõõrsilmik Tähnik-sinitiib Tume-nõvaöölane Põhja-tõmmusilmik Hahkkaruslane Liivakuklane Veerekuklane Laanekuklane 24) karukuklane Formica lugubris; 25) palukuklane Formica polyctena; 26) arukuklane Formica rufa; 27) kännukuklane Formica truncorum; 28) ristikukimalane Bombus distinguendus; 29) aedkimalane Bombus hortorum; 30) jaanikimalane Bombus humilis; 31) talukimalane Bombus hypnorum; 32) nõmmekimalane Bombus jonellus; 33) kivikimalane Bombus lapidarius; 34) maakimalane Bombus lucorum; 35) samblakimalane Bombus muscorum; 36) põldkimalane Bombus pascuorum; 37) niidukimalane Bombus pratorum; 38) tume kimalane Bombus ruderarius; 39) Schrencki kimalane Bombus schrencki; 40) sorokimalane Bombus soroeensis;
seltsi, rippkehaliste alamseltsi, mesilaste sugukonda ja kimalaste perekonda. Kimalased jagunevad värvuse järgi 4 rühma: 1. Pruunid kimalased Eestis esineb 8 liiki. Tuntuim neist on roostekarva pruun põldkimalane (Bombus pascuorum), kelle tagakehal on musta värvi lai nö sametpael ning keha neljas ja viies lüli on jälle mustad. Talukimalasel (Bombus hypnorum) on tagakeha tipp valge. Ristikukimalasel (Bombus distinguendus) on tiibade vahel must vööt kuid ülejäänud värvus on oliivkollane. Samblakimalane (Bombus muscorum) ja jaanikimalane (Bombus humilis) on värvuselt üleni pruunid. 2. Hallid kimalased Eestis leidub neist kahte liiki. Hallkimalane (Bombus veteranus) on värvuselt valkjas- või kollakashall. Metsakimalane (Bombus sylvestris) on kollakashalli rindmikuga, tema tiibade vahel on must vööt, tagakeha esimesed kaks lüli on