Halliste luha taimkatte muutustest
Põhilise osa tööst moodustas materjal, mis koguti Halliste jõe paremkaldal
esinevatelt luhaniitudelt. Kokku registreeriti 187 kõrgemat soontaimeliiki ja 18 samblaliiki.
Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti
Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Carex panicea (hirsstarna), Carex panicea
13
(hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha
(lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi.
Ülevaatlikke andmeid Halliste luha kohta kajastab ka T. Pullissaare diplomitöö "Materjale
Kasari, Halliste ja Navesti luhaniitude taimkattest" (1959). Välitööde käigus tehti 290
geobotaanilist analüüsi, neist Soomaa luhtadelt 85. Anti ülevaade luhal levivatest
taimekooslusest. Enamlevinud kooslusteks kõigil luhtadel olid tarnakooslused: Carex elata
(luhttarna), Carex disticha ja Carex gracilis kooslused