Maateaduse alused I kordamisküsimused
(suurusega 2-5 mm). Koos vilkude osakaalu vähenemisega kaob kivimeist kildaline tekstuur ning
areneb tumedate (biotiit, amfiboolid, pürokseenid) ja heledate (kvarts, päevakivid) mineraalide
kihtide vaheldumisena gneisiline tekstuur. Löögil jagunevad gneisid tüüpilisena vähemalt paari
sentimeetri paksusteks, ebatasase pinnaga plaatideks. Porfüroblaste võivad anda ortoklass, granaat,
disteen, kordieriit, küünekivi, pürokseen jt.
Moondeastme kasvu suunas toimub tavaliselt mondekivimite terasuuruse suurenemime. Kõrge
moondeastmega kivimid on enamasti jämedateralised.
139. Metamorfismi faatsiesed, nende seeriad
28
Metamorfse faatsiese all môistetakse nii kindla temperatuuri (T) ja rõhu (P) intervalliga
iseloomustatud maakoore osa kui siin tekkinud moondekivimeid.