Ülemiste joodab tallinlasi
kiirust. Kasutusele võeti abikoagulandina polüakrüülamiid rahvakeeles polla. Aastaid
hiljem, kui koagulandi vagunist laadimisel kasutati lintlaadijat, mille rahvakeelseks
nimetuseks sai pontu, oli hommikustel nõupidamistel lööklauseks teade: ,,Pontu on rikkis
ja polla ei jookse."
Jaama laiendus
1965. aastal võeti kasutusele jaama laiendus. Veepuhastusjaama toodanguks loeti nüüd
102 000 m3/ööpäev. Uue ehitusega muutus jaama töös palju: seadmed viidi üle
distantsjuhtimisele, tööle rakendati veepuhastusjaama juhataja Johannes Suti välja
töötatud automaatsed kemikaalide doseerimise seadmed. Vee hägususe ja jääkkloori
sisalduse kontrollimiseks osteti esimesed automaatanalüsaatorid.
Rõõm uuest kompleksist oli aga üürike, sest linna veetarbimine oli jaama tootlikkusest
siiski suurem. 1967. aastal alustati taas uue puhastusseadmete kompleksi
projekteerimisega, mille tootlikus oleks 120 000 m3/ööpäev. Uued seadmed võeti