esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7. Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 8. Non liquet-kohtunik pole suuteline tõde teadma saama.Nüüd tuleb otsus vastu võtta teatud kindlate tõendamise reeglite järgi. a
samuti on eesti kirjaniku Bernard Kangro Tartu-ainelises triloogias ,,Inimese nahka pugenud saatan". 3. Folklorist Ülo Valk on uurinud Euroopa rahvaste kuradikujutelma tagamaid ehk seda, milline on erinevate rahvaste mütoloogiates kurat, kuidas ta sündis ning missugused on ta võimu piirid suhetes inimestega. 4. Ta nendib, et Vanas Testamendis kasutatakse sõna ,,saatan" üldnimetusena ja sellel on mitmeid tähendusi: opponent, vastane tülis, kohtus või sõjas; süüdistaja, ässitaja, keelepeksja. 5. Jahve loomingus kuradit ei mainita, sest judaismi järgi on maailm loodud täiuslikuna, kus polnud kurjust. 6. ,,Deemon" tähendas algselt jumalust ning üleloomulikku vahendajat inimese ja jumala vahel, hiljem inimese kaitsehaldjat, tema saatust suunavat vaimu. 7. Ristiusk samastas deemoneid langenud inglitega, käsitades neid kui kurje olendeid. 8. Vana lugu jutustab, et üks peaingel, kes oli uhke ja jumalakartmatu, hakkas jumala vastu