"Vesi" Toomas Raudam
iksi,
kus nood siis pikkamooda miidanevad. Viiikeste viihkide tovest voib viilja
areneda inimesi tappev piiris-viihk.
Bassein pumbatakse ti.ihjaks, liibivoolutoru molemasse otsa pannakse
filtrid, kuid sellest pole tulu. Hirm on vallutanud inimesed, nad kardavad
ka seda, mida ei pruugi olla. Keegi olevat juba sumud, hirmsates, iikki
alanud valudes. Kus? Eks ikka raudtee taga, sealt pole ka tehas ise enam
kuigi kaugel.
Ainus, kes ei karda, on Passi-poiss.Endiselt liibib ta loputuid dista1tse.
Voistlejaid tal pole, ta on oma ideaaldistantsil ihui.iksi, teda ei sega.ei
turvas ega roiskuvad viiikesed viihid. Ka pealtvaatajaid pole. Kuna vesi
on soojem, soltuvalt ilmast kas jahe nagu sormki.ibar voi leige nagu
hemesupp pliidinurgal, siis on vahemaad, mida igiujuja liibib, pikemad;
pikenevad ka pohipausid: kuni vesi on veel vedel, on pohjas ki.ilmem.
Pikalt (pikalt-pikalt) istub ta seal, silmad piirani, puurimas ~urma, mis on
juba saabunud.
Ka lugemine pole lakanud
annaabi.ee 
