vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide teke ja nende hulk mullas oleneb mulla omadustest. Mida rohkem muld sisaldab ibet ja huumust, seda rikkam on ta kolloidide poolest. Kõige enam sisaldavad kolloide huumusrikkad savi- ja liivsavimullad. Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad ! Vastavalt sellele, milliseid ioone tuuma pindmised molekulid ümbritsevatesse lahusesse dissotsieerivad, jaotatakse kolloidid happelisteks ehk atsidoitseteks, aluselisteks ehk basoidseteks, ja amfoteerseteks kolloidideks. K. võivad esineda mullas kahes olekus : hõljuvas olekus ehk soolina ja sültja helbetaolise sadestisena ehk geelina. Et k. Kannavad elektrilaengut, siis osalevad nad aktiivselt mullas toimuvates füüsikalis-keemilistes protsessides. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontentratsiooni
Ebanormaalsed metülatsioonimustrid on seotud kartsinogeneesiga. Struktuur mida tihedamalt pakitud, seda vähem toimub transkriptsioon. Nukleosoomid vastutavad superspiraliseerumise eest ja sellised kompleksid võivad ajutiselt moodustada fosforülatsioonil või püsivamalt metülatsioonil. Need variatsioonid on vastutavad suuremate ja väiksemate muudatuste eest geeni ekspressiooni tasemetes. Histooni atsetüleerimine on ka oluline protsess. HAT (ja näiteks ka CREB-siduv valk) dissotsieerivad DNA histoonikompleksi küljest, aktiveerides nii transkiptsiooni. DNA metülatsioon ja HDAC aga põhjustavad geenidde vaigistamist. Nende kahe kombinatsioon tundub olevat signaal DNA-le, et see pakiks end rohkem kokku ja inhibeeriks geenide ekspressiooni. 9 32. Kirjelda kromatiini immunosadestamismeetodit. Kromatiini immunosadestamise meetod paljastab
annaabi.ee 
