Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava ultraviolettkiirguse eest.Osoon tekib suures osas stratosfääris ülalpool 25 km troopika kohal, sealt valgub ta allapoole ja pooluste suunas. Osoon lainepikkuse. E=hv, h=Planki konstant. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses mõlemad hajumised. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarne hajumine. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. Mida hõredam õhk molekuliga ja tekib osoon
oksooniomi iooniks (H3O+) ja katiooniks ja aniooniks. Alused dissorbeeruvad vesilahustes metalliks ja hüdrooksiidiks, kusjuures mitme aluselised happed dissotseeruvad astmeliselt ja aluseliselt. NT: Hüdroksiide, mis dissotseeruvad vesilahustes nii aluselise kui happelise skeemi järgi nim. amforteerseteks. Pb(OH)2+H2O=H+-[Pb(OH)3]-; Pb(OH)2=OH-+[Pb(OH)]+ 6.9 Vee elektrolüütiline dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis. Vesinikeksponent. Indikaatorid. Puhverlahused vesi on elektrolüüt, mis dissotseerib vastavalt järgmisele võrrandile: H2O=H++OH-("H2O=H3O+OH-) Vee ioonkorrutiseks nim. vesinik ja hüdroksiidioonide kantsentratsioonide korrutist, mis arvulislt 22 C juures on 1*10 - 14 Kuna puhtas vees on vesinikioonide konts. Sama kui hüdrooksiidide konts, siis vesinikkonts: H+=1*10 -7 ja vesinikeksponent (ePH)=-log[H+]. Happelises lahuses on suurem kui 1*10 -7 ja pH väikseim kui 7. neutraalses lahuses on pH 7 ja aluselises lahuses on pH>7.
annaabi.ee 
