Keeruliste helide valjustaju
käigus siinustoonide sageduste omavahelist erinevust. Katseisikud hindasid 7 -pallisüsteemis
kuivõrd konsonantne tundus neile esitatav heli. Kõver saadi siinustaoonide põhjal. Et
muusikalised helid sisaldavad alati küllaldaselt ülemtoone, võib tekkida olukord, kus
põhisagedused annavad küll tugeva dissonantsi, kuid ülemtoonidel on dissonantsi määr
hoopis väiksem. Seetõttu kõlavad muusikalised helid samasuguste intervallide puhul vähem
dissonantsetena kui puhtad siinustoonid.
Siiski tuleb lisada, et see, kuivõrd peetakse helide kooskõla konsoneerivaks või
dissoneerivaks, sõltub suurel määral ajastust, ajastu kultuurist. Tänapäeva muusikas
kasutatakse klassikalise määratluse järgi dissoneerivaid kooskõlasid märksa rohkem kui 17-
18.sajandil. Emotsionaalselt tajub inimene konsoneerivaid kooskõlasid rahulikena,
tasakaalustatutena, sileda, dissoneerivaid agarahututena, pingelistena, karedatena. Küllap
annaabi.ee 
