Keeruliste helide valjustaju
asuvad need ülemtoonid, mille sagedused omavahel kokku langevad ja seda suurem peaks
olema konsonants. Sellest siis ka intervallide jaotus perfektsetseks ja mitte perfektseteks
konsonantideks.
Ometi võib üsna kergesti veenduda, et need intervallid, mida peetakse konsonantideks, ei
kõla ühtemoodi kõigis oktavites. Kuulates näiteks klaveril tertsi do-mi suures oktavis, kõlab
see akord märgatavalt dissonantsena. Liikudes allapoole, muutub kõla üsna veel enam
dissonantseks. Kuid esimeses oktavis on seda akordi üsna meeldiv kuulata. Milles on asi?
Mõnevõrra tõid asjasse selgust Hollandi püshhoakustikute R. Plompi ja W.Levelti katsed,
milles autorid uurisid konsonantsi-dissonantsi siinuselise signaaliga. Mitmed varasemadki
uurimused on näidanud, et konsonantsuse määr sõltub oluliselt helikõrgusest. See viiski
uurijad mõttele, et määravaks võib olla kriitiline riba. Katse tulemused kinnitasid hüpoteesi.
annaabi.ee 
