Kommunistlikud riigid
ühiskonna oludest. Amuti püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumisest
Nõukogude liidus.
1960. aastate lõpust algas dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse
koordineerimine. Tuntuimad dissidendid olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja
akadeemik Andrei Sahharov. Võimud kasutasid dissidentide vastu erinevaid
meetmeid: töölt vallandamine, arreteerimine, maalt välja saatmine või siis hullumajja
panek.
Teisitimõtlejate vastu võitles Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Dissidentlikus
liikumises polnud palju inimesi, kuid neid toetas palju.
Käsumajanduse allakäik
Sõja ajal oli kogu NSVL majanduselu allutatud rinde vajaduste rahuldamiseks.1940.
aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada
riigi sõjalist võimsust. Sõjaeelne majandustase saavutati 1950. aastate algul, kuid
majanduse olukord oli tervikuna pingeline, mida teravndas 1946.-1947. aasta põud ja
sellega kaasnenud näljahäda.